Ma olen jälle kiivrijahil. Minu puhul see muidugi tähendab, et mu viimasest kiivriostust on möödas 2,5 aastat ja ma pean paari aasta jooksul valima endale uue kiivri. Aga seniks ma teen siia väikese loetelu kiivritest, mis on jube ilusad ja võib-olla a väikese austusavaldusena ka kunagisele kiivrikuule, mis oli samuti novembris.

Muide, sellega seoses – kas te ka olete märganud, et kui vahepeal kiivrikandmine nagu hoogustus, siis nüüd on paljudes instastoorides üha enam võimust võtnud üliturvalised tutimütsid? Seega, #mindyourmelon ja ilusad kiivrid, mis sobiksid mulle, tulevad siit.

Kask. Mu eelmises kiivripostituses seda firmat üldse ei olnudki, aga nüüd paistab ta üsna tugevalt turul kanda kinnitanud olevat. Selle Itaalia firma tuntuim ratsutamisalane reklaamnägu on Carl Hester. Muidu on tegemist üsna noore firmaga ja lisaks ratsakiivritele toodavad nad ka ratta-, suusa, mäeronimis- ja päästekiivreid.

Scharf on Taani kiivrifirma ja neil on valikus päris palju erinevaid disainilahendusi. Kuigi pildil näevad kiivrid suurepärased välja, siis päriselus neid proovides ma suuremasi fänn ei olnudki. Minu peas nägi välja natukene nagu pott ja sellise hinnaklassi puhul ma ootaks, et servades ei oleks liimijälgi. Aga see võis ka see konkreetne isend olla.

Rootslaste Back on Track on väidetavalt hakkama saanud absoluutselt parima kiivriga turul. Fakt, mis paneks mul silmad ilmselt rohkem särama, kui ma tegeleksin kolmevõistlusega. Ma olen kergeusklik ja usuksin artikleid ja nii läheks krossi sõitma just sellega. Aga ma teen harrastuskoolisõitu ja ainukesed hiilgehetked mu elus on mu ilusad asjad. See kiiver üks neist ei ole… Aga nende puhul vist ongi tavaline, et funktsioon on tähtsam kui vorm.

Casco toodab samuti erinevaid kiivreid ning eriti sümpatiseerib mulle nende teadlik otsus toota kõik Euroopas. Nende kiiver on mul hetkel kasutuses ja üldjoontes olema ma sellega ka rahul. Ainuke murekoht on hooldus – mulle meeldib see variant, kus sisu käib välja ja saab eraldi ära pesta. Aga ma pole kindel, et ma uute disainide hulgas endale sobiva leidnud olen.

Uvex toodab laias valikus spordivarustust erinevatele spordialadelt. Ratsameeskonnas on neil näiteks tuntumatest nimedest Ingrid Klimke, Kristina Bröring-Sprehe ja ka Ibelle uus ratsanik Yuri Mansur. Nende puhul meeldib mulle ka lihtne joon aga pisut jään igatsema rohkemaid disainilahendusi.

Fairplay uus Fusion Moonlight kiiver blingi koha pealt küll soovida ei jäta. Poolas toodetud kaska on igati pilkupüüdev. Ainult ma päris kindlasti ei eelista reguleeritava suurusega kiivreid. Eelmiselt, mis mul oli seda tüüpi, väsis see keeramise koht ära ja mingi hetk hakkas ära vajuma. Teisalt jälle, äkki on tänapäeval need paremini tehtud?

Charles Owen on kindlasti üks suurema ajaloo ja traditsiooniga firmasid ning nende reklaamnägude nimekirjast oleks võimatu parimat ratsutajat välja tuua. Oot, ma olen koolisõidufänn, niiet saan küll – Charlotte Dujardin. Kui mu eelmises nimekirjas ma veel blingi üles ei olnud leidnud, siis nüüd on seda küllaga. Aga jälle murekoht – mu eelmine Owen ei istunud mu peakujuga üldse. Niiet tuleb oma inner Dujardin kusagil mujal valla lasta (palun, palun istak!)

Kep on jällegi üks itaallaste toode. Selelga on mul kahetised tunded. Ühelt poolt siingi blogis kajastamist leidnud lugu ja teiselt poolt hiljuti avaldatud video.
https://www.facebook.com/plugins/video.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fcanterburyequestriannz%2Fvideos%2F1476102549078541%2F&show_text=1&width=560
Disainivõimalusi, see eest on jällegi enam kui küll. Õnneks disainiga mängides kerkib hind ulmelistesse kõrgustesse ja kuidagi ei kutsugi ostma.

Ma mäletan, et kui ma alustasin, siis GPA tundus miskit, mis kõigil proffidel oli ja nii jube kallis. See oli mingi 13 aastat tagasi. Hea uudisena on nende disain üsna samaks jäänud, halva uudisena on see ikka maru igav. Nende konfiguraator on ka ikka eriti igav ja ei kutsu üldse endale unistuste kaskat kujundama.

Samshield on hetkel favoriit. See on siiani mul olnud kiivritest kõige paremini istunud, sellel on sisu pesemise võimalus ja sellel on hunnikute viisi disainivõimalusi, mida ma ilmselt ei tahaksi kunagi ära kasutada. Ja eriti meeldib mulle nende võimalus lisada koolisõidu rihm, ehk et jääb ruumi ka juuksekrunnile. Selle nimel kasvatan juba juukseid tagasi pikaks.

 

Eelmise kiivripostituse leiad SIIT