Ja lõpuks – Una!

Uskumatu, et kui sa pole kirjutanud kaks aastat, siis läheb sellise väikese asja nagu uus hobune tutvustamiseks 3 sissejuhatavat postitust.

Una on 8 aastane Taani soojavereline mära, kelle päris nimi on Fortuna. Unaks kutsuti teda eelmises kodus ja nii jäi ka meil. Una on 178 cm kõrge, tema isa on Sixten Langholt ning emaisa Blue Hors Don Romantic. Una armastab süüa ja banaane ja lõua alt sügamist ja otsaesise harjamist. Una vihkab sadula selgapanemist ja kõhu katsumist. Unal lähevad silmad särama ja ta kukub kohe poseerima, kui ta objektiivi märkab.

Maast on Una väga chill. Esimesel korral koplisse minnes ei teinud ta ühtegi jooksusammu, vaid uuris väärikal sammul kogu kopli läbi, leidis heinahunniku ning asus sööma. Kui Unale panna liiga soojalt tekke, siis Una võtab pealmise teki seljas ja ei kavatsegi higistama hakata. Una kasvatab talveks endale mammutkarva, aga õnneks on nõus seisma ja ootama, kuni see maha pügatakse. Una seisab rahulikult kuni sepp, massöör või vet temaga tegelevad. Vahel on Una pisut üleannetu ja tõstab pea kõrgele üles ning siis peavad tallitöötajad kirjutama, et Una ei lasknud neil päitseid peast võtta. Söögiajal on Una väga kade ja kakleks meeleldi teiste hobustega, et nood tema boksi ei tuleks sööki varastama. Seetõttu kolis Una talli keskelt ära nurka Callistose kõrvale, sest Callistos on väike heatahtlik poiss ja ei allu provokatsioonile. Isegi Una arust on sellisel juhul ähvardamine igav ja teeb ainult moepärast kõrvad lids nägu veel Callistose poole. Ainuke hetk kui Una käekõrval ärevile läheb on siis, kui parklas on lahtised treilerid. Ilmselt ei taha enam pikale reisile minna.

Alguses kui Una tuli, hakkasid meil trennid juba vaikselt sujuma ent siis hakkas sadul talle haiget tegema. Una ütles seda nii, et hakkas meie varbaid hammustama. Peale seda pidime me ravima Una selga ja siis vaikselt teda töösse tagasi tooma. See oli üks lõputu kordetamise talv. Veebruaris tuli James pikemalt meile ja me hakkasime uuesti vaikselt ratsutama. Aga siis Una meid enam ei usaldanud, vaid arvas, et me kavatseme sadulaga talle ikka haiget teha, niiet meil läks väga kaua aega, enne kui ta hakkas uskuma, et selliseid kavatsusi meil ei ole. Praeguseks on ta mõni päev väga hea ja mõni päev kontrollib, et kas me oleme ikka kindlad, et me ratsutada oskame. 

Leave a comment